kolmapäev, 31. mai 2017

Lihtne nipp une parandamiseks



Postimehe terviseportaal vahendab CNNi uudist, mis erinevate spetsialistide sõnadele viidates väidab, et regulaarne füüsiline aktiivsus parandab une kvaliteeti. Kuigi trenn ei ole sama tõhus kui unerohud, ei ole sellel kõrvalmõjusid.

Enamik teadlasi oletab, et hea une saavutamiseks on trenni vaja teha mõõdukalt, s.t. 2,5 tundi kiiret liikumist ja kaht lihastreeningut nädalas. Eriti hea peaks olema õues liikumine, kuna ere valgus võib aidata inimese sisemist kella reguleerida.


teisipäev, 9. mai 2017

Smuutikonkurss



9-18.mai toimuvad Daily koolisööklates smuutipäevad. Eesmärgiks on tutvustada lastele erinevaid smuutisid ja pakkuda vaheldust.


Smuutipäevade ajal toimub retseptivõistlus „Kooli parim smuuti“.  Võiduretsept lisatakse koolipuhveti sortimenti.


teisipäev, 11. aprill 2017

Südamekuul pannakse südamele: liigu ja pea suhkruga piiri



Südamekuu, aprilli jooksul toimuvad üle Eesti liikumisüritused, et meelde tuletada, kui oluline on südametervise hoidmiseks regulaarselt liikuda, sest südame-veresoonkonnahaigusi saab tervisliku elustiiliga ennetada.
Sel aastal juhitakse lisaks tähelepanu ka lisatud suhkru liigsele tarvitamisele, teatas tervise arengu instituut (TAI).

Kardioloog Margus Viigimaa sõnul on erinevaid südant kahjustavaid aspekte nagu ülekaalulisus, kõrgvererõhutõbi, metaboolne sündroom ja 2. tüüpi diabeet arvesse võttes, muutunud lisatud suhkrute liigne tarbimine üheks arvestatavaks terviseriskiks. Viigimaa rääkis, et liigne saadud energia, olgu see siis liigselt tarbitud lisatud suhkrutest, rasvadest või valkudest, ja vähene liikumine koos, viivad varem või hiljem kehakaalu tõusuni. «Arvukad uuringud on näidanud, et kehakaalu tõus tõstab vererõhu väärtusi, suurendab nn halva kolesterooli ja vähendab hea kolesterooli sisaldust veres,» lausus kardioloog.
Arsti lisas, et kui suhkru ainevahetus on mingil põhjusel häiritud, näiteks organism ei suuda enam toota piisavalt insuliini vm ja glükoosi tase veres on ka söögi vaheaegadel soovitusest kõrgem, siis see omakorda hakkab kahjustama veresoonte seinu ja mitmeid elutähtsaid elundeid.

Lisatud suhkrutest saadav energia ei tohiks ületada 10 protsenti kogu päevasest soovituslikust toiduenergiast. Näiteks keskmine täiskasvanud naine, kelle energiavajadus on 2000 kcal, ei tohiks lisatud suhkruid tarbida rohkem kui 50 grammi päevas. Kuid täiskasvanud söövad päevas keskmiselt kaks ning lapsed ja teismelised 3-4 korda rohkem magusat kui soovituslik.

Kuigi südame-veresoonkonnahaigused on Eestis esmane suremuse ning üks peamine haigestumise põhjustaja, on suremus südamehaigustesse, eriti südame isheemiatõbedesse, pidevalt vähenenud. TAI surma põhjuste registri andmetel oli 2015. aastal  üle poole kõikidest surmadest ehk 8055 surma, põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3190 meest ja 4865 naist. See teeb 100 000 elaniku kohta 323 juhtu. Võrdluseks, 2000. aastal oli see 559 juhtu.

Südamekuu liikumisüritusi erinevates maakondades leiab aadressilt  http://www.terviseinfo.ee/et/component/jem/event/1929-sudamekuu.



teisipäev, 28. märts 2017

Algas üleriigiline suhkrukampaania



Tervise Arengu Instituut alustas 27. märtsist esmakordselt teavitust, mis suunab märkama lisatud suhkruid ning vähendama nende tarbimist. Magusaga liialdamine ei ole vaid ülekaaluliste inimeste probleem. Värske rahvastiku toitumise uuringu järgi söövad täiskasvanud päevas keskmiselt kaks ning lapsed alates koolieelikutest kuni teismelisteni 3-4 korda rohkem magusat kui soovituslik.

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sõnul on suhkrud organismi toimimiseks vajalikud, kuid jälgima peaks, millistest allikatest ja kui palju neid saadakse. „Enamik toiduaineid, roogi ja jooke sisaldavad suhkruid. Mõned toidud sisaldavad suhkruid looduslikult, näiteks puuviljad-marjad, mesi, köögiviljad ja piim ning neis sisalduvad n-ö looduslikud suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos,“ selgitas Pitsi. „Osa suhkrutest aga lisatakse toitudesse-jookidesse nende valmistamise käigus ning neid nimetatakse siis lisatud suhkruteks.“

Lisaks maiustustele ja limonaadile sisaldavad palju suhkrut ka vitamiinidega rikastatud veed, maitsestatud veed ja joogijogurtid. Palju lisatud suhkruid võivad sisaldada maitsestatud piimatooted - kohupiimakreemid, jogurtid, kohukesed ja teised, kuid rohkelt suhkrut võib peituda näiteks ka soolaste toitude juurde kasutatavates kastmetes, marinaadides ja muudes toodetes.

„Lisatud suhkrutest saadav energia ei tohiks ületada 10 protsenti kogu päevasest soovituslikust toiduenergiast. Seega, näiteks keskmine täiskasvanud naine, kelle energiavajadus on 2000 kcal, ei tohiks lisatud suhkruid tarbida rohkem kui 50 grammi päevas,“ selgitas Pitsi.

Teavitus toimub televisioonis, tänavatel, kauplustes ja veebis. Kampaania raames on valminud humoorikas teleklipp (https://www.youtube.com/watch?v=hrJ3m_Lv5bg) ning toitumine.ee lehel erileht Fiidi Karu (http://www.toitumine.ee/kampaania/fiidikaru/), kust leiab nii erinevaid mänge ja viktoriine kui suhkrukalkulaatori, mille abil saab lihtsalt välja arvutada, kui palju lisatud suhkruid eri toodetest saab, ning võrrelda seda päevase piirkogusega.
Lisaks on võimalik vaadata suhkrufilmi aadressil https://www.youtube.com/watch?v=HAx5fyN3Nwg.



esmaspäev, 13. märts 2017

Eestlase tervise tulevik - kas pime, paks ja poolkurt?



Delfi sporditoimetuse artiklis pealkirjaga "Eestlase tervise tulevik: kas paks, poolpime ja -kurt, kõvera kaelaga ning depressioonis?" arutletakse, missugune on nutiseadmeid kasutava inimese tulevik. Pikas ja põhjalikus artiklis leiduv info ei ärata just lootust.

Artiklis refereeritakse Huffington Posti lugu, mis võtab kokku USA noorte inimeste problemaatika: "vähene liikumine, sellega kaasnev rasvumine ja vaimse tervise mured. „See on esimene põlvkond, millel esinevad juba noores eas rasvumisega seotud haigused,” hoiatatakse artiklis ja tuuakse tõestuseks faktid: USA-s on 18–29-aastaste noorte seas rasvunute osakaal viimase 40 aastaga kolmekordistunud. 1970-ndate alguses oli neid 8%, aga 2005–2006 aastal uuringu järgi juba 24% ehk ligi veerand. Noored ei liigu enam, sest ligi kaks kolmandikku noori täiskasvanuid ei tegele regulaarselt ühegi trenniga. Selle tõttu on ka tervis juba noorena kehvapoolne: selles vanusegrupis on 18% naistel ja 12% meestel vähemalt üks tõsine tervisemure."

Edasi tuuakse välja rasvumisega seotud tervisemured, nagu II tüüpi diabeedi sagenemine, seejärel nutitelefoni pidevast jälgimisest tulenevad selgrooprobleemid ning kõrvaklappide kasutamisest tingitud kuulmislangus. Samuti viidatakse vaimse tervise häiretele.



reede, 27. jaanuar 2017

Igapäevased toidud tervena püsimiseks



Praegusel viirushaiguste kõrghooajal tasub tähelepanu pöörata oma igapäevasele toidulauale ning lülitada oma menüüsse immuunsust tugevdavaid toiduaineid. Postimehe terviseportaal toob neist välja viis:

Õunasiidriäädikas ei paranda mitte ainult seedimist, vaid aitavat pisut suuremates kogustes ka külmetuse vastu. Seda võib lisada salatitesse või võtta koos meega.

Marjad sisaldavad polüfenoole, millel on uuringute järgi viiruste eest kaitsev efekt. 

Jõhvikad, mustikad ja mustsõstrad on haigustega võitlemiseks eriti tõhusad.

Kapsas on suur C-vitamiini allikas. Tassitäis kapsast annab pool päevasest C-vitamiini kogusest.
Porgandid sisaldavad beetakaroteeni, millest organism sünteesib A-vitamiini. A-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi.

Kanasupp parandab haigusest tulenevaid ülemiste hingamisteede kahjustusi.

neljapäev, 19. jaanuar 2017

"Mul on kõik OK!"



Esmaspäeval, 16.jaanuaril 2017 algas kahenädalane noortele suunatud teavituskampaania „Mul on kõik OK!“, mille  eesmärk on suurendada noorte teadlikkust vaimsest tervisest ja julgustada neid oma probleemidest rääkima ning abi otsima. 

Kampaania on eelkõige suunatud 13-16-aastastele noortele ja sellega soovitakse vähendada valehäbi, mis takistab õigel aja abi küsida. Selleks suunab kampaania noori veebikeskkondadesse  http://www.peaasi.ee www.peaasi.ee ja http://www.enesetunne.ee.

Kampaania raames näidatakse noortele suunatud videoklippe veebis, kinodes ja sotsiaalmeedias.

Kampaania aluseks on loovusfestivali Kuldmuna noortekonkursil Pesamuna osalenud töö, mille autorid on Marita Tambelt ja Bruno Palmik.

Kampaania video on leitav aadressil https://www.youtube.com/watch?v=pcweTHfiasw ning lisainfo Sotsiaalministeeriumi kodulehelt aadressil http://www.sm.ee/et/mul-koik-ok.